Istun praegu rõdul, joon kohvi ja söön hommikust ning mõtlesin, et oleks aeg eilsed seiklused kiirelt kirja panna. Kõigepealt lisan youtubei aadressi,kus paar lühikest videot ka on. http://www.youtube.com/user/symphody
Otsustasime eile koos teiste eestlastega (Marika, Piret, Jaan, Erik, Viljo ja Mait) metsiku kose äärde minna.
Me muidugi arvasime, et sinna sõidetakse autoga ja siis saame seal mõnusalt terve päeva veeta.
Tegelikult oli asi nii, et sõitsime autoga ühe suure mäe otsa ja siis pidime 3,5 km läbi metsiku džungli matkama.
Rada kohati seal polnudki, pidime jälgima pisikesi siniseid tähiseid. Ühtegi inimest ilmselt 20 km raadiuses ei olnud ja loomulikult polnud ka telefonil levi.
Ühesõnaga olime keset tundmatud maad, seljas kleidikesed ja pläatad, natuke vett kaasas ja meie tüdrukutega olime käekotid igasuguste mõttetute iluvidinatega täitnud:D
Muidugi polnud me arvestanud,et peame tundide viisi keset džunglit müttama.
Vahepeal oli nii õudne, et tahtsime otsa ringi keerata.. Aga kutid muudkui rääkisid, et peab ikka edais minema. Järsud mäed ja mitmed jõed said ületatud. Korjasin enda jalgadelt kokku rohkem kui 20 kaani ära. Esimeste ajal kiljusin täiega, lõpuks muutus see tüütuks. Üks kord mäest alla laskudest libisesin ja kukkusin mingisse põõsasse..See kriipis mind päris korralikult. Plätadest ei jäänud midagi järgi. Pool teed kõndisime paljajalu. Hullud eestlased, eks.
Nägime iguaane, mingit sea-sarnast olevust, erksiniseid linde, veidraid liblikaid, VEIDRAID taimi ja puid, kiikusime iaanidega ja lõpuks jõudsime ka kauaoodatud koseni.
Ülimalt vägev päev oli ja õnneks jõudsime enne pimedat džunglist välja:)
See päev jääb mulle kindlasti igavesti meelde.
No comments:
Post a Comment