Austraalia. Esimene päev.

Nonii. Meie suur ja lõbus Malaisia-seiklus on otsa saanud. Eile kella 21.25 ajal istusime AirAsiasse ja hakkasime Austraalia poole liikuma. Sõit osutus aga väga jubedaks. Ikka on nii, et kui arvad, et esimene 13 h lend on ikka raskem kui 7,5 h lend, siis eksid.
Tõusime siis õhku ja mida meie silmad aknast näevad? Äikest. Äikest igal pool. Välgusähmakaid lähemal ja kaugemal. Ei no tore lugu küll!
Me marikaga läksime ikka nii närvi, kuigi enamus inimesi lennukis olid rahulikud... Mulle meenus küll kohe Air France`i õnnetus, mille ka ju vist põhjustas äike. Igatahes, mitu tundi vilksasid taevas tulekogud. Peab ütlema,et välku ülevalt poolt polegi ju varem näinud, seega oli üsna huvitav ka.. Aga mingi 3 h istusin kramplikult toolil ja no pärast ei tulnud ka enam und. Seega olen juba kes teab kui kaua üleval olnud. Praegu ei saa ka veel magama minna, kuna see oleks meie külalislahkete ausside suhtes ebaõiglane.
Niisiis, lennu elasime üle ja nüüd olemegi Austraalias. Meie võõrustaja oli ilusti meile kõik juhised andnud, et kuidas tema poole saab, seega see läks meil väga libedalt. Nii naljakas oli võõrasse majja sisse marssida ja oma asjad laiali laotada ja pesus käia jne jne:D Aga siin on hästi suur maja ja praeguseks tunnen siin ennast juba päris koduselt. Tsillime praegu kõik elutoas. Muide, siinsetel inimestele ka meeldib väga-väga How I met your mother seep=) Oleme juba 3 osa ära vaadanud siin koos:P
Üldsiselt ei erinegi Austraalia väga palju meie oma Eestist. Vähemalt hetkel on selline kodune tunne. Sest Malaysia oli ikka niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii midagi muuud. Siin on tsivilisatsioon, pole musti inimesi, pole prahti kõikjal, jalakäijatele on oma foorid (mis töötavad) ja bussijuhid on hästi sõbralikud ja jälgivad ikka liikluseeskirju ka:P Bussiga linnas sihtkohta sõites lasi üks muhe bussijuht Marikal ilma piletita sõita, öeldes et olgu sul hea päev:) millised positiivsed inimesed ikka!
Täna on siin pisut külm ilm. Seega siin suures majas on ülimõnus oma villaste sokkidega ringi tatsata.
Üritame pilte ka sellest kohast mingil hetkel teha.Praegu oleme liiga väsinud. Oleme juba üle 6 h Austraalias olnud ja siiani pole veel ühtegi pilti teinud. Kahtlane, eks?
Peas kummitavad endiselt mälestused Malaysiast. No tõsiselt meeldejääv riigike.
Ahjaa,meil elab siin maja taga hoovis võib-olla pruunmadu (mürgine, kes ei tea). Aussied niiisama muuseas mainisid. :D Ja ämblikke on siin ka. Kuigi nad arvavad, et mürgiseid siin pole.
NO WORRRIES, nagu neil tavaks öelda on.
Aa. Hindadest ka natuke.
Esimene sisseost oli nii jõhkralt kallis,et siiani on süümekad..Aga lennujaamas oli selline janu, et no ei saanud teisiti, kui pidime vett ostma. 50 krooni pudel.Jah, 50 krooni pudel! Ja hiljem ostsime Marikaga kahepeale ühe suure saia..Maksis see siis kuskil 15 krooni (see on kõige odavam) ja no ülejäänud hinnad on ikka päris kirved.
See postitus on ka täiendamisel, sest prageu tuli liiga suur uni peale.
Järgmine kord räägin piiriületusest ja sellega kaasnevatest protseduuridest ja hirmujuttudest madude, ämblike,haide jne jne kohta.