Tere!

Mul on nyyd internett. Et kui keegi juhtub kella 10-st 14ni netis olema, otsige mind skype`st või msn-st ülesse ja öelge tere! Igatsen paljusid väga-väga!

Heihoo!

Tere jälle!
Oleme ennast nüüd mõnusalt Tullys sisse seadnud ja naudime oma siinset elu täiega!Esiteks elame ülimõnusas hostelis koos väga-väga toredate inimestega. Teiseks on meil väga hea töö! Oleme Marikaga banaanide sorteerijad. Töötame shedis (nö laos) 8 h päevas esmasäevast reedeni. Reedel on lühendatud tööpäev. Ja üldse, töötingimused on väga head, ülemused toredad ja palk on ka lõpuks ometi hea! Arvame, et jääme nüüd pikemaks ajaks siia..Mõtlesime, et võib-olla isegi Jaanuari lõpuni.Või noh, nagu me oleme aru saanud, pole mõtet plaane teha, sest siin võib iga päev midagi muutuda. Aga jah, esialgsete laanide kohaselt oleme ka jõulud ja aastavahetuse siin. Mitte küll täitsa siin (plaanime koos teistega Cairnsi minna nt uusaastaks..) ja jõulude suhtes pole ka veel kindlat plaaani, aga teame, et nende pühade puhul on 4-5 päeva vaba, seega küllap midagi välja mõtleme. Paradiisirand on ainult 15 km kaugusel, nii et probleemi pole:)
Nädalavahetused on meil vabad ja üllataval kombel on siin nädalavahetusel nii tore ja üldse mitte igav! Tullys on kaks klubi, kus kõik noored banaanifarmide töötajad käivad. Noori on siin ikka metsikult palju. Kuna töötajaid vajatakse ju üle 10 erinevasse farmi, siis julgen oletada, et siin on noori ikka 300-500 kindlasti. Ja kuna kõigil on nädalavahetus vaba, on loomulikult reedeti siin päris ägedad peod. Nii käisime ka meie koos teiste hostelielanikega reedel väljas. Lauäeval istusime niisama hostelis grillisime, mängisime mänge ja laulsime (kuna ka siin on prantslasest kitarrimees ja palju viisi-pidajaid prantslasi:P) Ja no tõsiselt äge nädalavahetus oli. Nüüd jälle 5 päeva tööd ja siis saab mõnusalt aega veeta. Võib-olla lähme sel nädalavahetusel randa. Sõltub, kas vihma sajab või ei. Muide, siin sajab ikkka väga-väga palju vihma. Õnneks see meie töötamist absoluutselt ei sega:) Muidu on siin maru palav. Hommikuti autoga tööle sõites näitab termomeeter juba 32 kraadi. :D Ahjaa, teile teadmiseks, me eame nüüd alles kell 5.50 ärkama ja kell 6.30 võtavad autod meid peale. Ja tööpäev kestab kella 3.30ni (pm)
Üks ülimalt halb asi on ka juhtunud.. Nimelt mu beebi (läpakas) on katki. Täitsa jube kohe. Praegu läheb see veel vahepeal tööle, siis püüan paaniliselt pilte dvd-dele kopida. Aga kõik mu asjad!!!Võib-olla ostan endale uue arvuti..Nädalapalgaga saaks siin täitsa toreda uue masina endale:P Toakaaslane ostab endale kohe läpaka..400 dollarit. Kuna ma saaks oma nädalapalgaga toa makstud, söögi ostetud ja jääks raha ka läpaka ostmiseks, siis täitsa kaalun seda varianti. Istun siin ühe nädala kauem ja ongi läpaka raha tasa tehtud.
Oeh. Eks vaatab, mis saab.
Saan täiendada ka jälle oma eksootiliste elukate nurka.
Nägin oma esimesel tööpäeval ka ühe ilusa mao ära. Selline meetri pikkune värviline elukas oli banaanikobara vahele pugenud.See on siin väga tavaline. Seega pean ära harjuma. Tegelikult väga õudne ei olnudki..Ilmselt seetõttu, et üks kohalik tüüp võttis kohe maol kratist kinni ja siis kõigepealt näitas madu kõigile töötajatele (ilmselt kelkis, et nii kõva vend on ja madu käes hoida julgeb) ja siis viis loomakese banaani-metsa tagasi. :D Vot selline lugu.
Ja lõpetuseks räägiks natuke jälle sellest, kui rumalad inimesed siin elavad. Esiteks. Alustame siis kraanidest. Eestis on meil vannitoas 1 kraan ja siis saame keerata sinna sooja ja külma vett. Loogiline, eksole. Nii. Siin on meil vannitoas kaks kraani. Ühest tuleb kuuma vett ja teisest külma. Me muudkui uurisime ja uurisime ja no ei saa aru, ksu loogika on. Kui ma tahan sooja veega käsi pesta, siis pean ühte kätte kuuma vett laskma ja teise külma ja siis neid omavahel segama?! :D:D Muidugi kõikides kohtades pole selline süsteem, aga juba kahes ööbimiskohas oleme sellist asja näinud. Täitsa veider, eksole:D
Siis räägiks teile ka sellest, kui targad osad UK inimesed on. Nimelt Üks meievanune tüdruk polnud mitte kunagi NATOst kuulnud. Ja no absoluutselt ei teadnud, mis see on. Päris paljud inimesed olid seetõttu hämmingus:D
Siis on põnevaid asju juhtnunud ka köögis süüa tehes. Meie Marikaga oleme oma lihamuredele ideaalse lahenduse leidnud. Nimelt poes müüakse hästi head peekonit... Mis on parema maitsega kui sink või ükskõik milline vorst. Ja siis me panemegi seda peekonit vahepeal oma võileiva vahele.. Ilma praadimata.. Ja üks tüdruk ei suutndu ära imestada.. Et kas me tõesti sööme peekonit toorelt.. ja hakkas uuurima, et kas me sööme kanaliha ka toorelt..ja põhimõtteliselt tema arvates on see peekon toores liha..Et siis otse sea küljest lõigatud vms:D:D:D Ja no nüüd olemegi tema arust toore liha sööjaid. :D:D:D:D Nii haige!:D
Ja muidugi ei suuda keegi ära imestada, et MIKS me pastat praeme.. (ehk siis praetud makaronid noh!) :D:D Seega saame oma kokkamisega köögis alati palju tähelepanu:D Üks tüüp on siin professionaale kokk ja siis ta alati vaatab, silmad punnis, mida me jälle kokku keerame:D
Nii. Ja lõpetuseks tahaksin rääkida teile, kui targad inimesed reisibüroodes töötavad. Nimelt olime valmis Proserpinest lahkuma ja siis kuulsime, et saame rongipileteid ainult reisibüroo kaudu osta..Pisikeses linnas oli ainult üks reisibüroo, seea leidsime selle kiirelt. Seal võttis meid vastu üke vanem naine, kes pool elu juba seda ametit pidanud oli. Ütlesime siis, et meil on vaja sõita Bowenisse ja soovime rongipileteid.. Naine hakkas meiel kohe midagi bussist jahuma ja vist nagu ei teadnudki, et tema oma linnast saab rongiga ka Bowenisse..Meie aga valgustasime teda natuke ja soovisime järjekindlalt rongiga minna. Siis hakkas trall pihta. Naine helistas mingile infotelefonile ja sai sealt vajaliku informatsiooni. Seejärel tahtis ta meiel muidugi täispiletit müüa. Me jälle pidime teda valgustama, et rongiga saab 40% alla ISIC kaardiga. Ta ei uskunud, seega pidin oma info välja otsima ja voldikust näitama, et tõesti nii on. Siis uurisime, mis kellast rongijaam lahti on. Ta ei teadnud. Soovitas sinna jalutada ja vaadata.. No pmst, naine, kes on terve elu seda tööd teinud ja selles ÜLIPISIKESES linnas elanud, võiks ometigi ju teada, mis kell rongid lähevad, kuhu lhevad (seda enam, et ainutl 1 rong päevas sealt läheb:D) ja oeh. Ühesõnaga, ma ei suutnud ära imestada, kuidas selline reisibüroo üldse toimida saab. Ma võiks vabalt ise siin reisibüroos tööle hakata. Ma teadsin igatahes rohkem kui tema. :D Lõpuks saime me oma rongipiletid hoopis rongijaamast, kus üks kohalik tunkedes raudteetööline jälle kõne peale võttis ja poole tunni pärast saadeti talle faxi teel meie piletid. Selline lihtne süsteem siin siiis:D
Muide, oleme nüüd selle rongiga kokku juba 5 korda sõitnud, kusjuures ükskord sõitsime business classis:D Jälle üks tore piletimüüja keeras meile käru ja me olime liiga uimased, et viga märgata. Seega meie, vaesed seljakotirändurid, sõitsime kogemata Bowenist Home Hilli business classis. Saime filme vaadata kogu sõidu ja igati mugav oli:D Aga muidugi enam seda ei kordaks. Isegi kui me väga rikkaks saaks:D


Nüüd 3 päeva hiljem jätkan blogi, et teile rääkida, et meie Marikaga saime n-ö ametikõrgendust:D Sorteerijatest pakkijateks. Palgalisa see ei too, aga töö on palju lihtsam ja meeldivam. Järgmise sammuna peaks siis juba ülemuseks saama:D


Kuulsime, et teil seal on juba lumi maas. Tehke siis meie eest ka lumesõda!
Igatseme kõiki ja loodame, et teil väga külm talv ei tule.
Iga kord, kui me siin tahaks hädaldada, et NIIIIIIIIIIIIIIIII palav on, mõtleme teile ja oleme parem vait:D
Ilusat talve kõigile!

Heihoo!

Tere jälle!
Oleme ennast nüüd mõnusalt Tullys sisse seadnud ja naudime oma siinset elu täiega!Esiteks elame ülimõnusas hostelis koos väga-väga toredate inimestega. Teiseks on meil väga hea töö! Oleme Marikaga banaanide sorteerijad. Töötame shedis (nö laos) 8 h päevas esmasäevast reedeni. Reedel on lühendatud tööpäev. Ja üldse, töötingimused on väga head, ülemused toredad ja palk on ka lõpuks ometi hea! Arvame, et jääme nüüd pikemaks ajaks siia..Mõtlesime, et võib-olla isegi Jaanuari lõpuni.Või noh, nagu me oleme aru saanud, pole mõtet plaane teha, sest siin võib iga päev midagi muutuda. Aga jah, esialgsete laanide kohaselt oleme ka jõulud ja aastavahetuse siin. Mitte küll täitsa siin (plaanime koos teistega Cairnsi minna nt uusaastaks..) ja jõulude suhtes pole ka veel kindlat plaaani, aga teame, et nende pühade puhul on 4-5 päeva vaba, seega küllap midagi välja mõtleme. Paradiisirand on ainult 15 km kaugusel, nii et probleemi pole:)
Nädalavahetused on meil vabad ja üllataval kombel on siin nädalavahetusel nii tore ja üldse mitte igav! Tullys on kaks klubi, kus kõik noored banaanifarmide töötajad käivad. Noori on siin ikka metsikult palju. Kuna töötajaid vajatakse ju üle 10 erinevasse farmi, siis julgen oletada, et siin on noori ikka 300-500 kindlasti. Ja kuna kõigil on nädalavahetus vaba, on loomulikult reedeti siin päris ägedad peod. Nii käisime ka meie koos teiste hostelielanikega reedel väljas. Lauäeval istusime niisama hostelis grillisime, mängisime mänge ja laulsime (kuna ka siin on prantslasest kitarrimees ja palju viisi-pidajaid prantslasi:P) Ja no tõsiselt äge nädalavahetus oli. Nüüd jälle 5 päeva tööd ja siis saab mõnusalt aega veeta. Võib-olla lähme sel nädalavahetusel randa. Sõltub, kas vihma sajab või ei. Muide, siin sajab ikkka väga-väga palju vihma. Õnneks see meie töötamist absoluutselt ei sega:) Muidu on siin maru palav. Hommikuti autoga tööle sõites näitab termomeeter juba 32 kraadi. :D Ahjaa, teile teadmiseks, me eame nüüd alles kell 5.50 ärkama ja kell 6.30 võtavad autod meid peale. Ja tööpäev kestab kella 3.30ni (pm)
Üks ülimalt halb asi on ka juhtunud.. Nimelt mu beebi (läpakas) on katki. Täitsa jube kohe. Praegu läheb see veel vahepeal tööle, siis püüan paaniliselt pilte dvd-dele kopida. Aga kõik mu asjad!!!Võib-olla ostan endale uue arvuti..Nädalapalgaga saaks siin täitsa toreda uue masina endale:P Toakaaslane ostab endale kohe läpaka..400 dollarit. Kuna ma saaks oma nädalapalgaga toa makstud, söögi ostetud ja jääks raha ka läpaka ostmiseks, siis täitsa kaalun seda varianti. Istun siin ühe nädala kauem ja ongi läpaka raha tasa tehtud.
Oeh. Eks vaatab, mis saab.
Saan täiendada ka jälle oma eksootiliste elukate nurka.
Nägin oma esimesel tööpäeval ka ühe ilusa mao ära. Selline meetri pikkune värviline elukas oli banaanikobara vahele pugenud.See on siin väga tavaline. Seega pean ära harjuma. Tegelikult väga õudne ei olnudki..Ilmselt seetõttu, et üks kohalik tüüp võttis kohe maol kratist kinni ja siis kõigepealt näitas madu kõigile töötajatele (ilmselt kelkis, et nii kõva vend on ja madu käes hoida julgeb) ja siis viis loomakese banaani-metsa tagasi. :D Vot selline lugu.
Ja lõpetuseks räägiks natuke jälle sellest, kui rumalad inimesed siin elavad. Esiteks. Alustame siis kraanidest. Eestis on meil vannitoas 1 kraan ja siis saame keerata sinna sooja ja külma vett. Loogiline, eksole. Nii. Siin on meil vannitoas kaks kraani. Ühest tuleb kuuma vett ja teisest külma. Me muudkui uurisime ja uurisime ja no ei saa aru, ksu loogika on. Kui ma tahan sooja veega käsi pesta, siis pean ühte kätte kuuma vett laskma ja teise külma ja siis neid omavahel segama?! :D:D Muidugi kõikides kohtades pole selline süsteem, aga juba kahes ööbimiskohas oleme sellist asja näinud. Täitsa veider, eksole:D
Siis räägiks teile ka sellest, kui targad osad UK inimesed on. Nimelt Üks meievanune tüdruk polnud mitte kunagi NATOst kuulnud. Ja no absoluutselt ei teadnud, mis see on. Päris paljud inimesed olid seetõttu hämmingus:D
Siis on põnevaid asju juhtnunud ka köögis süüa tehes. Meie Marikaga oleme oma lihamuredele ideaalse lahenduse leidnud. Nimelt poes müüakse hästi head peekonit... Mis on parema maitsega kui sink või ükskõik milline vorst. Ja siis me panemegi seda peekonit vahepeal oma võileiva vahele.. Ilma praadimata.. Ja üks tüdruk ei suutndu ära imestada.. Et kas me tõesti sööme peekonit toorelt.. ja hakkas uuurima, et kas me sööme kanaliha ka toorelt..ja põhimõtteliselt tema arvates on see peekon toores liha..Et siis otse sea küljest lõigatud vms:D:D:D Ja no nüüd olemegi tema arust toore liha sööjaid. :D:D:D:D Nii haige!:D
Ja muidugi ei suuda keegi ära imestada, et MIKS me pastat praeme.. (ehk siis praetud makaronid noh!) :D:D Seega saame oma kokkamisega köögis alati palju tähelepanu:D Üks tüüp on siin professionaale kokk ja siis ta alati vaatab, silmad punnis, mida me jälle kokku keerame:D
Nii. Ja lõpetuseks tahaksin rääkida teile, kui targad inimesed reisibüroodes töötavad. Nimelt olime valmis Proserpinest lahkuma ja siis kuulsime, et saame rongipileteid ainult reisibüroo kaudu osta..Pisikeses linnas oli ainult üks reisibüroo, seea leidsime selle kiirelt. Seal võttis meid vastu üke vanem naine, kes pool elu juba seda ametit pidanud oli. Ütlesime siis, et meil on vaja sõita Bowenisse ja soovime rongipileteid.. Naine hakkas meiel kohe midagi bussist jahuma ja vist nagu ei teadnudki, et tema oma linnast saab rongiga ka Bowenisse..Meie aga valgustasime teda natuke ja soovisime järjekindlalt rongiga minna. Siis hakkas trall pihta. Naine helistas mingile infotelefonile ja sai sealt vajaliku informatsiooni. Seejärel tahtis ta meiel muidugi täispiletit müüa. Me jälle pidime teda valgustama, et rongiga saab 40% alla ISIC kaardiga. Ta ei uskunud, seega pidin oma info välja otsima ja voldikust näitama, et tõesti nii on. Siis uurisime, mis kellast rongijaam lahti on. Ta ei teadnud. Soovitas sinna jalutada ja vaadata.. No pmst, naine, kes on terve elu seda tööd teinud ja selles ÜLIPISIKESES linnas elanud, võiks ometigi ju teada, mis kell rongid lähevad, kuhu lhevad (seda enam, et ainutl 1 rong päevas sealt läheb:D) ja oeh. Ühesõnaga, ma ei suutnud ära imestada, kuidas selline reisibüroo üldse toimida saab. Ma võiks vabalt ise siin reisibüroos tööle hakata. Ma teadsin igatahes rohkem kui tema. :D Lõpuks saime me oma rongipiletid hoopis rongijaamast, kus üks kohalik tunkedes raudteetööline jälle kõne peale võttis ja poole tunni pärast saadeti talle faxi teel meie piletid. Selline lihtne süsteem siin siiis:D
Muide, oleme nüüd selle rongiga kokku juba 5 korda sõitnud, kusjuures ükskord sõitsime business classis:D Jälle üks tore piletimüüja keeras meile käru ja me olime liiga uimased, et viga märgata. Seega meie, vaesed seljakotirändurid, sõitsime kogemata Bowenist Home Hilli business classis. Saime filme vaadata kogu sõidu ja igati mugav oli:D Aga muidugi enam seda ei kordaks. Isegi kui me väga rikkaks saaks:D


Nüüd 3 päeva hiljem jätkan blogi, et teile rääkida, et meie Marikaga saime n-ö ametikõrgendust:D Sorteerijatest pakkijateks. Palgalisa see ei too, aga töö on palju lihtsam ja meeldivam. Järgmise sammuna peaks siis juba ülemuseks saama:D


Kuulsime, et teil seal on juba lumi maas. Tehke siis meie eest ka lumesõda!
Igatseme kõiki ja loodame, et teil väga külm talv ei tule.
Iga kord, kui me siin tahaks hädaldada, et NIIIIIIIIIIIIIIIII palav on, mõtleme teile ja oleme parem vait:D
Ilusat talve kõigile!

Tervitus dzunglist!

Oleme nyyd omadega t2itsa troopikasse j6udnud..Kui me arvasime, et Proserpines on p alav, siis no siin on veeeeeeeeeeeeeeeeel palavam.
Oleme Tullys ja ootame, et banaani-istandusse t66le saaks.
Elamine on siin ylimalt ok. Meie hostel on h2sti puhas ja ilus, lausa bassein tagahoovis ja see k6ik 40 doltsi odavam kui Proserpines.
Tully on v2ga ilus linn, kahe m2e vahel ja keset dzunglit.
Pyyan kunagi pilte ka yles panna.
Hommikul k6ndis meile noormees eestikeelse t-s2rgiga vastu ja kuulsime, et siin on neid kokku 3. Huvitav, kas kuskil on olemas ka koht, kus eestlasi poleks:D
Igatahes, niiii naljakas on vaadata j6ulukaunistusi ja kirjakesi,et j6uludeni on veel loetud n2dalad. Ja no muidugi ka see on veider, et SUVI tuleb!:D
Ma kunagi kirjutan j2lle pikemalt ja t2psemalt vahepeal toimunust. Kui k6ik h2sti l2heb, j22me siia nyyd j6uludeni.

Tervitame k6iki!
M ja M

Uudised.

Uudised.

Tegelikult palju uudiseid ei olegi. Anname lihtsalt jälle märku endast. Oleme endiselt Proserpines. Seda kohta on hakatud hellitavalt kutsuma prison_pine või veel parem: prison pain'iks
Prison= vangla ja pain=valu
Ja töökaaslased, kes kuulevad põllul, et ööbime selles hostelis, tunnevad meile kaasa. Ometigi KÕIK seljakotirändurid ei ole veel kuulnud, et siin nii halb on ja kahjuks tuleb neid õnnetuid siia iga päev juurde!
4 päeva veel ja olemegi 4 nädalat tomateid korjanud. See tähendab, et võime siit jubedast hostelist lahkuda ja saame oma deposiidi tagasi (175 dollarit!:) ) Täiesti jube oli sellist deposiiti maksta. Mõelge, meie esimene sissemakse siia hostelisse oli 350 dolllarit. Ja kui oma tuppa jõudsime, sattusime ikka üsna paanikasse... Et mille eest me sellise summa küll välja käisime?!
Siin on lõpuks ka meie hosteli kirjeldus:
Nimelt on meil siin toas meeletult palju sipelgaid, tuba on vana ja kole ja pisike ja värv on igalt poolt maha tulnud, külmkapp on hallitust täis, nii et jumala eest ei tohi seda lahti teha. Väidetavalt on laes ka hallitus. Õnneks ma ei näe väga hästi:) Ja ikkagi need sipelgad!!!! Voodis käib iga õhtu trall, et neid sipelgaid ära peletada siit:D ja no oma toitugi tuleb pidevalt sipelgatega jagada. Nt uuristasid nad end kuidagi meie suhkrukotti...
Ja puhta vooodipesuga on siin ka pidevalt jama.. Nimelt peame oma musta pesu andma ära teisipäeval..Aga puhas tuleb alles kolmapäeval:D Hea süsteem, eks:D Ühe öö peame kuidagi ilma linadeta hakkama saama:D IUUUUUUUUUUUUU!
Ja köök! Okei, jõudsimegi jutuga köögini. Köögis on meeletult palju sipelgaid, kõik on hästi must ja kole ja vana ja pole potte ja panne ja muid vajalikke asju. Tähendab, üks poolhallitanud ja väga must pott on ja üks pann ka, millele otstarbest me väga aru ei saa, kuna kogu toit jääb sinna ilusti kinni :D
Aa, ja köögis lendavad ringi linnud. Jep, ausalt. Ma ei liialda. Mingid pisikesed varblased. Ja tegemist on siseruumiga!:)
Siiski kuidagi saame oma kohvi seal hommikuti tehtud..ja üks röster on enam-vähem puhas ja seal saab saia ka ära röstida hädaga:D Aga no väga õudne ikka.
Pesemisnurgast vist ei hakkagi rääkima:D Pesemis-urgas on parem sõna selle kohta:D
Wc-s liikuvat prussakad..Mina olen ainult ämblikke näinud. Ja no kõik näeb välja selline vanaaegne.. Narva mnt 89 ühika stiilis.
Igatahes, täna tehti üks hea avastus.. Nimelt pargis on avalik WC, mis olevat niii ilus ja puhas ja sealne WC-paber lausa lõhnavat!:D Edaspidi peab ise ka rohkem seda vetsu kasutama hakkama:) Me niigi käime söömas väljas pargis, sest seal on nii ilus ja puhas (nagu ma juba maininud olen) ning seal on toolid-lauad-grill olemas.
Selline hostel meil siis. Nagu te jutust aru võite saada, elame me üle poole päeva põllul, seejärel tunnikese sööme kuskil väljas ja siis 8-10 tunniks tuleme tuppa magama. Päris mõistlik 175 dollarit selle eest maksta. See on hea äriidee neil aussidel! Me peaaegu ei kuluta siin ju elektrit ega vett ka. Et siis ostad ükskord ühed narid ära ja elu lõpuni võid teenida selle pealt! Ei pea isegi vahepeal remonti tegema.
Kui siin ka euronõuded kehtiks, pandaks see maja koheselt kinni ja ilmselt põletatakse ära ka veel igaks juhuks:D
Praegu sajab meil vihma ja tööd pole. Õnneks nt üleeile oli meil väga hea päev. Teenisime 200 dollarit kätte. Ja päev läks väga kiirelt!

Uudised. Paar päeva hiljem.
Lahkume homme siit Prisonpainist.Liigume kõigepealt Bowenisse, kus on üks Austraalia ilusaim rand, veedame päeva rannas ja ja öööbime sealses hostelis ning seejärel liigume Home Hilli. See linnake peaks asuma umbes 200 km kaugusel.
Seal hakkame me arbuuse, meloneid ja mangosid korjama.
:D
Juhhuuuuu:D
Tegelt me oleme juba valmis selleks, et ees ootab järjekordne jube hostel, raske töö ja v2ike palk. Aga no loodame siiski parimat. Meile öeldi, et tegemist on tunnipalgaga ja no hostel ei saaaa ju hullem olla, kui see siin:D
Igatahes, ütleme NÄGEMISENI nüüd ka meie eestlastest reisikaaslastele. Oli häid ja halbu aegu, aga nüüd on meil aeg eraldi edasi rännata. Detailidesse laskuma ei hakka.
Polnud lihtsalt head klappi, mis seal ikka.
Meie Marikaga oleme endiselt nagu sukk ja saabas, nii et no worries.

Arbuusid, siit me tuleme!:D

Endiselt tomatifarmis

Tervitus! Kuna paljud on palunud, et me oma blogi t2iendaks, siis otsustasingi natuke j2lle kirjutada. Ülehomme saame öelda, et oleme juba kolm nädalat tomateid korjanud. Aeg läheb siin ikka väga kiirelt. Oleme Marikaga nii uhked selle üle, et pole ühtegi vaba päeva võtnud (siin võib 10 päeva jooksul 1 päeva vabaks võtta), miski ei valuta ja üldse oleme nii ära harjunud selle “vara tööle-vara voodi” eluga. Muidugi pole me 3 nädalat jutti 11 h päevas tööl käinud.. Siin on olnud vihmaseid päevi ja lihtsalt on ka vabaks antud mõni päev. Nii et polegi vajadust vabaks võtta päeva. Hakkan nüüd siin juba teist korda seljalt nahka ajama...Mõnest kohast tuleb veel eelmist nahka ära, mõnest juba uut:D Ja muide, me kasutame meeletult palju päikesekreemi!!!!
Praegu läheb siin iga päevaga järjest kuumemaks. Sel nädalal lubati iga päev 30 kraadi kuuma..Päris mõnus on sellise ilmaga tomatipõllul 11-12 h järjest tsillida:D Kell 7 on juba nii palav, et oleme kõik riided märjaks higistanud. Vett kulub järjest rohkem..Kui vesi otsa saab ja kraan liiga kaugel on, lutsutame tomateid. MMMMMMM tomatid:D Okei, tegelt oleme me muidugi oma isu ammu täis söönud tomatitest ja niipea neid küll enam söögina ei kasuta. Ainult suur vedelikupuudus paneb meid vahepeal tomateid suhu pistma.
Oleme nüüd taas laiskade inimeste tiimi sattunud. Vahepeal olime tiimis, kus oli kokku 6 eestlast ja no päris hästi sai raha teenida! Teada värk ju, et eestlased on hullud tööloomad. Muide, kokku on tomatipõllul 7 eestlast tööl. Siin Austraalias pole vist kohta, kus eestlasi ees poleks. Päris hull ikka:D Oleme ikka lambist igal pool neid kohanud. Näiteks Brisbanes, mis on väga suur linn, kõndis meie ees üks eestlane, kes eesti keele peale tuli tere ütlema:D Ta oli juba 7 aastat eestist eemal olnud ja ta väag hästi enam eesti keelt ei osanudki:D Vot siis.
Igatahes, olime eestlasega ühes tiimis ja kõik oli ilus ja hea, kuni eestlasest autojuht võttis endale vaba päeva ja seetõttu pidime kõik teistesse tiimidesse minema. Nii sattusime tiimi, kus ma oma esimesed kaks tööpäeva veetnud olin. Seltskond on seal väga hea, aga tööd ei viitsi nad eriti teha:D Õnneks on praegu tomateid palju olnud ja nt täna tegime ka laiskade inimestega 20 bini täis, st et igaüks sai 150 dollarit (miinus maksud).
Ja ennast kiitmast me ei väsi! Me oleme Marikaga ikka väga kiired ja tublid korjajad. Laiskade tiimis on muidugi eriti hea oma oskustega särada:D Täna karjusime kogu aeg esimestena “bucket” (ämber). St et kui ämbri täis saad, pead karjuma “ämber” ja siis autojuht sõidab sinuga paralleelsele kaugusele ja kõik korjajad võtavad rivvi ja siis saadetakse ketina ämbrid autoni. Vot selline süsteem. Igatahes, oleme peaaegu alati esimesed, kellel ämbrid täis saavad ja siis tüübid ei jõua ära imestada, kuidas me ikka nii kiiired oleme:D Täna sai sel teemal üsna palju nalja. Prantsuse poisid üritasid meiega võidu teha. Loogiline, et nad kaotasid meile haledalt!:D Ühesõnaga oleme ka siin põllul masinad.
Nüüd on meil uus graafik. 2 päeva tööl ja 1 vaba. See on seotud sellega, et hooaeg hakkab lõppema.Vabad päevad sisustame põhiliselt Airlie beachil. Oleme nüüd siis juba 2 korda seal käinud. Esimene kord sadas vihma, seega tsillisime põhilise osa oma ajast mäkis netis. Teine kord oli aga märksa ägedam. Läksime õhtul pärast tööd koos kogu hosteli seltskonnaga Airlie randa. Seekord siis oma söögi-joogi ja magamiskottidega. Väga-väga äge öö oli...Siin ongi kombeks noortel öösel rannas tsillida selle asemel et klubisse-pubisse minna. Saime koos rootslastega pikalt ja laialt kohalikele ning prantslastele põhjamaade saunakultuurist jutustada (kusjuures, paljud ei saanud sauna mõttest aru:D), meile näidati, kuidas edukalt palmi otsa ronida ja no üldse igati kordaläinud õhtu oli. Ja nägime päikesetõusu ka rannas ära!!! Pärast sellist väsitavat ööd läksime kohe hommikul tagasi hostelisse magama. Ei hakka rääkimagi, kui jube oli päeval magada. Väljas oli megapalav ja isegi konditsioneeri all magades higistasime meeletult palju:D
Ja nüüd saan ka mürgiste elukate nurka uusi uudiseid kirjutada:)
Nimelt sõitsime täna bussiga töölt koju.. Väljas oli juba pime. Bussis istus umbes 20 inimest. Selline mõnus pisike buss.. Enamus inimestest magasid nagu tavaliselt. Me Marikaga ka nokkisime vaikselt oma istmetel. Järsku ärkasime me kõik Marvini karjete peale. Marvin istus kõige viimases reas. Ehmusime ja vaatasime, et mis toimub. Ja mida meie silmad nägid ja kõrvad kuulsid. Meie kõigi lemmik Huntzmani-poiss (ma pean vabandama, kui mu kirjapilt vale on), kes tavaliselt ikka bussi katusel kaasa sõidab meiega, oli ootamatult bussi sattunud. Selline peopesa suurune tüüp. Marvin püüdis just magama jääda, kui nägi, kuidas ämblik vaikselt tema peale laskub laest. :D Te ilmselt ei kujuta ettegi, mis paanika bussis lahti läks:D:D:D Kõik karjusid, et huntzman ja hüppasid üle pinkide, inimeste jne bussi etteotsa. Meie ka muidugi kiljusime ja tegime sama:D Ma astusin kogemata ühele tüdrukule sülle oma ehmatusega:D Igatahes, olime siis bussis eespool kuhjas ja tahtsime, et buss peatuks. Aga meie bussijuht mõtles, et pole hullu midagi ja sõitis täie rahuga edasi. Palumise peale pani ta vähemalt bussis tuled põlema, et me näeks, kus ämblik liigub täpselt:D Paanika oli suur ja ülejäänud sõit mööduski suht nii, et rahvas seisis pinkidel ja oli väga elevil. Muidugi nalja sai ka sellega seoses palju:D Ja siis vahetult enne Proserpine`i jõudmist otsustas üks rootslane Tim ämbliku ära tappa. Sel ajal oli hirm eriti suur, sest kui see tal õnnestunud poleks, oleks meie pisikeses bussis üks väga tige mürgine ämblik ringi liikunud. Õnneks läks kõik hästi ja enne bussi peatumist oli suur surnud ämblik bussi aknast juba välja visatud. Aga jah, väga pingeline bussisõit oli. Samas muidugi täiega lõbus ka. Ma oletan, et järgmistel tööpäevadel tahavad kõik teise bussiga minna:D Mine sa tea, võib-olla jõudis see ämblik juba pojad ka saada enne kui suri..Võib-olla on neid seal katusel terve pesakond:D
Naljakas, et põllul pole ühtegi ämblikku ega madu, aga bussiga sõites saame ägedaid kogemusi hiigelämblikega.
Igatahes, kuna mina eriti ämblikke ei karda, siis minu jaoks oli see küll lihtsalt naljakas seiklus ja jutt, mida rääkida. Kui bussis oleks madu olnud, ostaks ma ilmselt praegu juba lennupileteid Eestisse.
Ja üks uudis veel. Ma olen nüüd oma nime vahetanud. Siinpool maakera on mu nimi Maria. Ei viitsi mina enam neile seletada, et kuidas mu nime hääldada. Esimesel kohtumisel kutsuvad kõik mind siin Maardzaks. Ja no see on ikka nii haige nimi, et ma pigem eelistaks Mariat. Just täna hommikul üritasin veelkord oma bussijuhile Maggiele seletada, et mu nimi on Maarja mitte Maardza. Aga no homseks on tal see raudselt jälle ununenud. Seega, nüüd tutvustangi ennast Mariana. Üheksal juhul kümnest jääb see neile kohe meelde.

Nüüd lähme Marikaga taaskord Airlie Beachile, et mu sünnipäeva tähistada. Meile anti just töölt vaba päev ka ( nagu tellitud!) ja kavatseme selle rannas mööda saata. Suur pidu jääb aga sel a astal tulemata, sest homme on vaja kell 4.45 üles ärgata jälle.
Aga elu siinpool maakera on endiselt lust ja lillepidu!
:)