Heihoo!

Tere jälle!
Oleme ennast nüüd mõnusalt Tullys sisse seadnud ja naudime oma siinset elu täiega!Esiteks elame ülimõnusas hostelis koos väga-väga toredate inimestega. Teiseks on meil väga hea töö! Oleme Marikaga banaanide sorteerijad. Töötame shedis (nö laos) 8 h päevas esmasäevast reedeni. Reedel on lühendatud tööpäev. Ja üldse, töötingimused on väga head, ülemused toredad ja palk on ka lõpuks ometi hea! Arvame, et jääme nüüd pikemaks ajaks siia..Mõtlesime, et võib-olla isegi Jaanuari lõpuni.Või noh, nagu me oleme aru saanud, pole mõtet plaane teha, sest siin võib iga päev midagi muutuda. Aga jah, esialgsete laanide kohaselt oleme ka jõulud ja aastavahetuse siin. Mitte küll täitsa siin (plaanime koos teistega Cairnsi minna nt uusaastaks..) ja jõulude suhtes pole ka veel kindlat plaaani, aga teame, et nende pühade puhul on 4-5 päeva vaba, seega küllap midagi välja mõtleme. Paradiisirand on ainult 15 km kaugusel, nii et probleemi pole:)
Nädalavahetused on meil vabad ja üllataval kombel on siin nädalavahetusel nii tore ja üldse mitte igav! Tullys on kaks klubi, kus kõik noored banaanifarmide töötajad käivad. Noori on siin ikka metsikult palju. Kuna töötajaid vajatakse ju üle 10 erinevasse farmi, siis julgen oletada, et siin on noori ikka 300-500 kindlasti. Ja kuna kõigil on nädalavahetus vaba, on loomulikult reedeti siin päris ägedad peod. Nii käisime ka meie koos teiste hostelielanikega reedel väljas. Lauäeval istusime niisama hostelis grillisime, mängisime mänge ja laulsime (kuna ka siin on prantslasest kitarrimees ja palju viisi-pidajaid prantslasi:P) Ja no tõsiselt äge nädalavahetus oli. Nüüd jälle 5 päeva tööd ja siis saab mõnusalt aega veeta. Võib-olla lähme sel nädalavahetusel randa. Sõltub, kas vihma sajab või ei. Muide, siin sajab ikkka väga-väga palju vihma. Õnneks see meie töötamist absoluutselt ei sega:) Muidu on siin maru palav. Hommikuti autoga tööle sõites näitab termomeeter juba 32 kraadi. :D Ahjaa, teile teadmiseks, me eame nüüd alles kell 5.50 ärkama ja kell 6.30 võtavad autod meid peale. Ja tööpäev kestab kella 3.30ni (pm)
Üks ülimalt halb asi on ka juhtunud.. Nimelt mu beebi (läpakas) on katki. Täitsa jube kohe. Praegu läheb see veel vahepeal tööle, siis püüan paaniliselt pilte dvd-dele kopida. Aga kõik mu asjad!!!Võib-olla ostan endale uue arvuti..Nädalapalgaga saaks siin täitsa toreda uue masina endale:P Toakaaslane ostab endale kohe läpaka..400 dollarit. Kuna ma saaks oma nädalapalgaga toa makstud, söögi ostetud ja jääks raha ka läpaka ostmiseks, siis täitsa kaalun seda varianti. Istun siin ühe nädala kauem ja ongi läpaka raha tasa tehtud.
Oeh. Eks vaatab, mis saab.
Saan täiendada ka jälle oma eksootiliste elukate nurka.
Nägin oma esimesel tööpäeval ka ühe ilusa mao ära. Selline meetri pikkune värviline elukas oli banaanikobara vahele pugenud.See on siin väga tavaline. Seega pean ära harjuma. Tegelikult väga õudne ei olnudki..Ilmselt seetõttu, et üks kohalik tüüp võttis kohe maol kratist kinni ja siis kõigepealt näitas madu kõigile töötajatele (ilmselt kelkis, et nii kõva vend on ja madu käes hoida julgeb) ja siis viis loomakese banaani-metsa tagasi. :D Vot selline lugu.
Ja lõpetuseks räägiks natuke jälle sellest, kui rumalad inimesed siin elavad. Esiteks. Alustame siis kraanidest. Eestis on meil vannitoas 1 kraan ja siis saame keerata sinna sooja ja külma vett. Loogiline, eksole. Nii. Siin on meil vannitoas kaks kraani. Ühest tuleb kuuma vett ja teisest külma. Me muudkui uurisime ja uurisime ja no ei saa aru, ksu loogika on. Kui ma tahan sooja veega käsi pesta, siis pean ühte kätte kuuma vett laskma ja teise külma ja siis neid omavahel segama?! :D:D Muidugi kõikides kohtades pole selline süsteem, aga juba kahes ööbimiskohas oleme sellist asja näinud. Täitsa veider, eksole:D
Siis räägiks teile ka sellest, kui targad osad UK inimesed on. Nimelt Üks meievanune tüdruk polnud mitte kunagi NATOst kuulnud. Ja no absoluutselt ei teadnud, mis see on. Päris paljud inimesed olid seetõttu hämmingus:D
Siis on põnevaid asju juhtnunud ka köögis süüa tehes. Meie Marikaga oleme oma lihamuredele ideaalse lahenduse leidnud. Nimelt poes müüakse hästi head peekonit... Mis on parema maitsega kui sink või ükskõik milline vorst. Ja siis me panemegi seda peekonit vahepeal oma võileiva vahele.. Ilma praadimata.. Ja üks tüdruk ei suutndu ära imestada.. Et kas me tõesti sööme peekonit toorelt.. ja hakkas uuurima, et kas me sööme kanaliha ka toorelt..ja põhimõtteliselt tema arvates on see peekon toores liha..Et siis otse sea küljest lõigatud vms:D:D:D Ja no nüüd olemegi tema arust toore liha sööjaid. :D:D:D:D Nii haige!:D
Ja muidugi ei suuda keegi ära imestada, et MIKS me pastat praeme.. (ehk siis praetud makaronid noh!) :D:D Seega saame oma kokkamisega köögis alati palju tähelepanu:D Üks tüüp on siin professionaale kokk ja siis ta alati vaatab, silmad punnis, mida me jälle kokku keerame:D
Nii. Ja lõpetuseks tahaksin rääkida teile, kui targad inimesed reisibüroodes töötavad. Nimelt olime valmis Proserpinest lahkuma ja siis kuulsime, et saame rongipileteid ainult reisibüroo kaudu osta..Pisikeses linnas oli ainult üks reisibüroo, seea leidsime selle kiirelt. Seal võttis meid vastu üke vanem naine, kes pool elu juba seda ametit pidanud oli. Ütlesime siis, et meil on vaja sõita Bowenisse ja soovime rongipileteid.. Naine hakkas meiel kohe midagi bussist jahuma ja vist nagu ei teadnudki, et tema oma linnast saab rongiga ka Bowenisse..Meie aga valgustasime teda natuke ja soovisime järjekindlalt rongiga minna. Siis hakkas trall pihta. Naine helistas mingile infotelefonile ja sai sealt vajaliku informatsiooni. Seejärel tahtis ta meiel muidugi täispiletit müüa. Me jälle pidime teda valgustama, et rongiga saab 40% alla ISIC kaardiga. Ta ei uskunud, seega pidin oma info välja otsima ja voldikust näitama, et tõesti nii on. Siis uurisime, mis kellast rongijaam lahti on. Ta ei teadnud. Soovitas sinna jalutada ja vaadata.. No pmst, naine, kes on terve elu seda tööd teinud ja selles ÜLIPISIKESES linnas elanud, võiks ometigi ju teada, mis kell rongid lähevad, kuhu lhevad (seda enam, et ainutl 1 rong päevas sealt läheb:D) ja oeh. Ühesõnaga, ma ei suutnud ära imestada, kuidas selline reisibüroo üldse toimida saab. Ma võiks vabalt ise siin reisibüroos tööle hakata. Ma teadsin igatahes rohkem kui tema. :D Lõpuks saime me oma rongipiletid hoopis rongijaamast, kus üks kohalik tunkedes raudteetööline jälle kõne peale võttis ja poole tunni pärast saadeti talle faxi teel meie piletid. Selline lihtne süsteem siin siiis:D
Muide, oleme nüüd selle rongiga kokku juba 5 korda sõitnud, kusjuures ükskord sõitsime business classis:D Jälle üks tore piletimüüja keeras meile käru ja me olime liiga uimased, et viga märgata. Seega meie, vaesed seljakotirändurid, sõitsime kogemata Bowenist Home Hilli business classis. Saime filme vaadata kogu sõidu ja igati mugav oli:D Aga muidugi enam seda ei kordaks. Isegi kui me väga rikkaks saaks:D


Nüüd 3 päeva hiljem jätkan blogi, et teile rääkida, et meie Marikaga saime n-ö ametikõrgendust:D Sorteerijatest pakkijateks. Palgalisa see ei too, aga töö on palju lihtsam ja meeldivam. Järgmise sammuna peaks siis juba ülemuseks saama:D


Kuulsime, et teil seal on juba lumi maas. Tehke siis meie eest ka lumesõda!
Igatseme kõiki ja loodame, et teil väga külm talv ei tule.
Iga kord, kui me siin tahaks hädaldada, et NIIIIIIIIIIIIIIIII palav on, mõtleme teile ja oleme parem vait:D
Ilusat talve kõigile!