jazi.

Minu esmene suur seiklus. Seda pealkirja kirjutades ei pidanud ma küll sellist seiklust silmas.
Ilmselt olete kõik uudistega kursis. Meid ründab hiigeltsüklon ja me asume selle keskel. meie hotell on Tully üks kindlamaid, seega soovitati meil siia jääda. Rahvast tuleb Tullysse ka mujal rannikualalt.
Meid siin hotellis on hetkel ligi 50 päkkerit. Eestlasi on siin kokku 5: Piret, Relen, Kadi, Marika ja mina. Hotelli omanikud ja kohalikud jäävad ka siia koos meiega. Peame 24 h olema varjus. Istume kõik koos all ja loooodame, et see õudus läheb meist võimalikult väikeste kahjustustega mööda.
See pidi olema kohutav elamus. Müra ja asjad lendavad jne.
Ma tõsiselt loodan, et saan teile varsti pärast tsüklonit sellest kirjutada.
Igatahes, ma olen alati uskunud saatusesse ja no me kõik mõtleme, et ju siis nii peab olema. Ju siis millegipärats peame me siin olema. Läheb nii kuidas läheb.
Ärge palun muretsege aj no me teeme kõik msi võimalik, et ilusti eestisse tagais jõuda.
Ja mõelge, milliseid jutte meil sis teile rääkida on!!!!!
Praegu pole eil muud teha,kui oodata ja loota.
Kleepisime enne kõik aknad kinni ja veame madratsid turvalisse ruumi ja aitasime kõik lahtised ajsad hotellis ära kinnistesse ruumidesse viia. Oam suured kotd pakkisime kadi ruumi,kus pole aknaid. Ehk jääävad need asjad alles. Kui ei jää, siis ega vahet pole ka. pass ja raha ja söök ja läpakas on kaasas. Küll saame hakkama.

Niiisiis, kordan veelkord. Ärge muretsege palun! Ja mõelge ka nii, et läheb täpselt nii, nagu minema peab.
Olge tublid ja loodan, et varsti kuulete minust taas!
:):)
Ilusat talve jätku!